## Meie püüame kala ja jagame omi kogemusi!
Kuidas valida endale sobiv püügikoht, kalastustarvikud ja õige ilm?
Oled Sa harrastuskalastaja või kogenud püüdja – siit lehelt leiad tööriistad, juhendid ja soovitused, mis teevad kalastamise lihtsamaks ja tulemuslikumaks. Õige varustus, läbimõeldud valikud ja väikesed abivahendid võivad muuta terve püügipäeva.
Soovid teada, kuidas valida õiget rulli, sõlme või otsid kalastustarkvara? Meil on kõik olemas.
Peipsi jääolude kaart (Politseiamet).
Jääl viibimiseks keelatud ala tähistamine
Kalapüügiks ja jääl viibimiseks keelatud ala on Peipsi- ja Lämmijärvel tähistatud lattidele paigaldatud kollasel põhjal hoiatussiltidega eesti-, vene- ja ingliskeelse kirjaga „SEIS! EESTI PIIR“. Hoiatussiltide vahele on täiendavalt paigutatud kollase kilelindiga puitlatid kõrgusega 2-2.5 meetrit.
Keskkonnaagentuuri ja Päästeameti üle Eestiline jääolude kaart.
Keskkonnaagentuur koostab ilmaprognooside ühe tegevusena ülevaateid jääoludest. Igal tööpäeval kantakse jääkaardile meie merealade jääolukorra muutused – määrame jääliigid ning -nähtused, paneme hinnangulised paksused. Samale kaardile jõuab ka jäämurdjate info ja Transpordiameti navigatsiooninõuded. Valminud jääkaarti saab jälgida interaktiivsel veebirakendusel jaakaart.envir.ee
FISHING POINTS - Sinu taskus olev kalapüügikaaslane. Leia parimad kalapüügikohad, salvesta oma lemmikkohad ja jälgi ilmateadet, tõusu-mõõna ning kalapüügihooaja statistikat.
Funktsioonid:
1. Salvesta ja navigeeri kalapüügikohtadele;
2. Asukohapõhine kala aktiivsuse prognoos;
3. Ilmaennustus sh kuu, päikese, tõusude, mõõnade, tuule, sademete ja õhurõhu kohta;
4. Mere- ja suuremate järvede kaardid;
5. Saakide asukohapõhine püügi- ja ilmastikuandmeid kaasav salvestamine.
Äpp Fishing Points saadaval nii Android kui Apple iOS seadmetele.
Vaata lähemalt siit
Päästeameti jääohutuse infoleht.
Veekogu kattev jää ei ründa inimest. Jää õnnetuses on süüdi valesti käitunud inimene, kes pole osanud ohtu hinnata ja on olnud liiga enesekindel.
Inimest kannab „terve“ jää. Selles puuduvad lõhed või praod, väljanägemine on ühtlane ja sile. Piki pragu vähendab jää tugevust ligi 25%, ristipragu ligi 40%.
Jää paksus peab olema vähemalt 10 cm. Kevadel ja sügisel ei pruugi isegi see jää olla turvaline.
Pea meeles:
- Veendu, et jää on piisavalt tugev sinu kandmiseks;
- Riietu vastavalt ilmastiku-oludele;
- Teavita oma lähedasi enne, kui lähed jääle.
Tutvu infolehega siin.
Haugi alammõõt on 50 cm ja ühes ööpäevas tohib püüda maksimaalselt viis haugi. Merest tohib haugi püüda 1. maist veebruari lõpuni; Võrtsjärvest ja teistest järvedest 1. maist 14. märtsini. Peipsil, Lämmijärvel ja Pihkva järvel tohib haugi püüda 6. maist 31. märtsini.
Ahvenat tohib kõigist veekogudest püüda aastaringi, kuid merest püüdes kehtib ahvenale alammõõt 21 cm. Ühes ööpäevas tohib välja püüda maksimaalselt 15 kg ahvenat.
Koha alammõõt on Võrtsjärves 51 cm, teistest veekogudest püüdes 46 cm. Üks inimene tohib ööpäevas välja püüda kuni 5 koha. Kohapüük on kõigil siseveekogudel keelatud 5. maist 10. juunini, merest on kohapüük keelatud 15. maist kuni 15. juulini.
Latika alammõõt – 35 cm – kehtib Peipsil, Pihkva järves, Lämmijärves, Emajões ja Väikeses Emajões, mujal sellel kalal alammõõtu pole. Ühes ööpäevas tohib üks inimene välja püüda maksimaalselt 15 latikat. Latikapüügi keeluaeg kehtib Peipsil ning Lämmijärvel ja Pihkva järvel 5. maist 10. juunini. Käsiõngega püük on neis veekogudes keeluajal siiski lubatud. Kõigis teistes veekogudes algab latikapüügi keeld 1. mail ja kestab 10. juunini. Käsiõnge ja põhjaõngega võib siseveekogudel (välja arvatud Peipsi, Lämmijärv ja Pihkva järv) latikat keeluajal püüda.
Vimma alammõõt on 30 cm. Ühes ööpäevas tohib üks inimene välja püüda kuni 20 vimba. Vimmapüügi keeluaeg kehtib 10. maist 20. juunini Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Paadrema, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jões ning Kasari jões koos selle lisajõgedega.